Mida me tegelikult sööme?

Kui ma esimest korda avastasin poeriiulilt „maitselise“toote, siis oli hämming suur, sest terve mõistus ei saa aru sellest, et on olemas päris toode ja „maitseline“toode. Toit peaks olema alati päris, täisväärtuslik, puhas, et meie organism oleks terve. Kahjuks annavad väga paljud haigused märku sellest, et midagi on väga korrast ära.

Lastevorstis liha 30%
Kord oli rohkem aega ja läksin poodi silte lugema. Huviorbiidis olid sardellid ja keeduvorstid. Ma tõesti lootsin leida nii rikkaliku valiku juures tooteid, mis on tehtud ikka lihast. Masendav oli lugeda, et lastevorstis oli 30% liha. Neid näiteid on kahjuks väga palju.

Toidudemagoogia
Toidutööstuse telgitaguseid kirjeldab väga hästi Rootsi toiduajakirjanik Mats-Eric Nilsson oma bestselleris „Toidudemagoogia. Mida me tegelikult sööme?“

Nostalgia lapsepõlves kogetud maitse suhtes sunnib meid vananedeski otsima tuttavaid elamusi. Toidutööstus on sellest aru saanud ja kasutab seda kord avalikult kord varjatult.

Sõnadega manipuleerimine
Mida tunned, kui loed tootepakendilt sõnu „Peremees“, Perenaine“, „mamma“, „kodune“ ?
Neid sõnu kasutatakse vaid tarbija mõjutamiseks. Aga kas mamma segaks seljankasse lõhna- ja maitsetugevdajat naatriumvesinikglutamaati, modifitseeritud maititärklist ja hüdrolüüsitud sojavalku, nagu Saarioinen OÜ oma Mamma Kodusesse seljankasse?

Maasikamaitseline
Danone maasikamaitseline vitamiinidega rikastatud jogurtidesserdi karbil on suur maasikas.  Toote koostis aga on selline: Kooritud piim 35,4%   või taastatud kooritud piim 34,4%,  taastatud piimavalk, vesi, suhkur, koor, modifitseeritud tärklis, želatiin, maasikaid 0,06% (kontsentreeritud mahlast), värvained: karmiinid, jogurtibakteri kultuurid, maasikaidentsed lõhna- ja maitseained, maltodekstriin, vitamiinid: foolhapped, B6, B12.

Pakendil sõnad, millest aru ei saa
Kui loed pakendilt sõnu, millest sa aru ei saa, siis jäta toode ostmata ja mõtle, kuidas saaksid osta või kodus teha päris toitu.

Mis on taastatud kooritud piim ja taastatud piimavalk ning maasikaidentsed lõhna- ja maitseained. Kuidas on võimalik teha 0,06% maasikaid kontsentreeritud mahlast? Marju ju polegi! See ongi maitseline toode. Ent juriidiliselt on kõik korras, nagu ikka. Milleks muuks, kui demagoogiaks, eesti keeles hämamiseks, vassimiseks, petmiseks saab seda nimetada? Aga neid sõnu toidutöösturid ei kasuta ega salli, kui teised seda teevad.

Hoia luup rahakotis
Tootjad ja müüjad väidavad, et tootemärgistusel on kõik kirjas, inimesed peaksid olema lihtsalt tähelepanelikumad. Aga sageli ei olegi võimalik silti lugeda, sest see on kas mustal taustal või nii väikses kirjas, mida silm ei seleta. Nii et hoia luup rahakotis, et näeksid sellist kirja lugeda. Poed ei tõtta eeskuju võtma Keilas asuvast Rõõmu Kaubamajast, kus juba aastaid on riiulite külge kinnitatud suured luubid.

Kvaliteetne toit talunikult
Üha enam inimesi tunneb huvi selle vastu, mida nad söövad, otsitakse puhta toidu ostmise võimalusi talunikelt. Kui tööstuslikult toodetud toidu ostmine väheneb, siis loodetavasti saab toidutööstus ka aru, et midagi peab muutma.
Leia puhta toidu ostmiseks parim võimalus.

Hüdrogeenitud rasvad kommides
Heaks näiteks on see, kuidas käitus toidutööstus pärast seda, kui Evelin Ilves pööras tähelepanu kommides kasutatavale hüdrogeenitud rasvadele. Üsna lühikese aja jooksul hakati oma tootmist ümber organiseerima ja loobuti paljudes toodetes nende rasvade kasutamisest.

1.Mida me tegelikult sööme. Toidudemagoogia

Kasutatud kirjandus:
Mats-Eric Nilsson „Toidudemagoogia. Mida me tegelikult sööme?”

Kirjuta meile...

*