Toetades oma immuunsüsteemi (1)

Haiguste ennetamiseks ja neist paranemiseks on äärmiselt oluline organismi kaitsevõime ehk immuunsüsteemi toetamine ja tugevdamine. Immuunsüsteemi mõjutavad paljud tegurid, stress, elustiil, liikumine ja muidugi toitumine. Inimene haigestub siis, kui tema organism on nõrgestunud ja immuunsüsteem ei suuda haigustekitajat likvideerida.

Heoluseisundi mõjutajad

Meie organism töötab keerulise kooslusena, kus rakud ja organsüsteemid on üksteisega tihedalt seotud. Kaks olulist organsüsteemi, mis meie heaoluseisundit iga hetk aktiivselt mõjutavad, on kesknärvisüsteem ja soolestik. 

Immuunsüsteemi ülesanne

Immuunsüsteem on rakkude, signaalainete ja kudede kompleks, millel on võime ära tunda organismile kehavõõrad ühendid ja nende hävitamine ongi selle süsteemi ülesanne. Kuna soole limaskesta pind on immuunorgan, siis toit ja selles sisalduvad erinevad ühendid mõjutavad soolestiku kaudu kogu immuunsüsteemi tervikuna.

Immuunsüsteemi häire, toidutalumatus

Mõnikord aga tekib immuunsüsteemi häire, mille tulemusena võivad ründeobjektiks saada ka keha enda rakud või tavapärased toiduained. Varjatud toidutalumatus ongi häire, mille puhul mingi tavaline toit põhjustab soolestiku immuunsüsteemi aktivatsiooni, vabastades keemiliselt aktiivseid põletikufaktoreid (tsütokiine), mis kanduvad vereringe kaudu erinevatesse organitesse. Kuna reaktsioon ei teki kohe, vaid alles 12-72 tundi pärast seda põhjustava toidu söömist, siis on tekkinud terviseprobleemi sageli raske mingi kindla toiduainega seostada. 

Immuunsüsteemi häirivad tegurid

Põhilisteks teguriteks, mis häirivad meie immuunsüsteemi ja panevad selle ebanormaalselt reageerima, on toksiliste ainete toime ja emotsioonid (Stress). Toksilised ained, mis satuvad meie organismi ümbritsevast keskkonnast õhu, vee, toidu, ravimite, nahapinna või muid teid kaudu, koormavad immuunsüsteemi ja võivad selle funktsioneerimises häireid põhjustada. 

Soolestiku läbilaskvus

Soolestikus vallandunud immuunreaktsioon võib soolestikku kahjustada, suurendades selle läbilaskvust. Paralleelselt sellega võib immuunreaktsioon suurendada ka hematoentsefaalbarjääri ehk vere-aju kaitsesüsteemi läbilaskvust. Sooletrakti suurenenud läbilaskvus toob kaasa toitainete halvenenud imendumise ning immuunsüsteemi häired. 

Opoidse toimega peptiidid

Sageli kaasneb raskestiseeditavate valkude gluteeni (teraviljavalk) ja kaseiini (piimavalk) muutumine lõpuni lagundamata aminohappeahelateks – opioidse toimega peptiidideks. Seedefunktsiooni häirumisel ja aju kaitsefunktsioonide kahjustumisel võib nende hulk tõusta sedavõrd, et see hakkab ajus ja kesknärvisüsteemis toimuvaid protsesse tõsiselt häirima. 

Gluteeni- ja kaseiinivaba dieet

Igasugune opioidide liig kehas ja ajus häirib organite normaalset tööd ja probleemide esinemisel tuleks opioidsete peptiidide organismi sattumist vältida. Paljud teadustööd ongi näidanud gluteeni- ja kaseiinivaba dieedi rakendamise positiivseid tulemusi psüühikahäirete puhul. Uuringutest lähtuvad toitumispõhimõtted on toonud olulist kergendust ka paljudele muude krooniliste terviseprobleemide all kannatavatele inimestele.

Korrasta soolestiku mikrofloora

Immuunfunktsiooni turgutamiseks tuleb eelkõige korrastada soolestiku mikrofloora. Soolestik muutub mikroobide vale koosseisu (düsbioosi) korral kohaks, mis hakkab tootma lisatoksiine – puudulikult seeditud toitaineid ja patogeense mikrofloora elutegevuse kõrvalpodukte. Need panevad maksa detoksikatsioonivõimele suure lisakoormuse. Maksa detoksikatsioonivõime häirumine võib aga põhjustada nii füüsilise kui ka vaimse tervise probleeme – krooniline väsimus, lihasvalu, valud rinnus, vererõhu ebastabiilsus, peavalud, ärevus, paanikahood jms. Võivad tekkida ka nahaprobleemid, vedelikupeetus, hüpotüreoos, kolesteroolitaseme tõus, seedehäired (puudulik rasvade seedimine), rasvlahustuvate vitamiinide (A, D, E, K) defitsiit ja immuusüsteemi häired. Maksa detoksifikatsioonivõime langus häirib ka veresuhkru tasakaalu.

Selleks, et toetada maksa detoksifikatsioonivõimet, on oluline esmajoones korrigeerida toitumist ja selle kaudu soolestiku mikrofloorat, samuti manustada täiendavalt erinevaid maksa toetavaid toitaineid – vitamiine, mineraalaineid, antioksüdante jms.

Raku vajadused

Kõikidel rakkudel sh immuunrakkudel on rakumembraanid, mis vajavad toitmiseks ja enesekaitseks toitaineid ja antioksüdante. Samuti vajavad kõik rakud ja rakusüsteemid  funktsioneerimiseks energiat. Kui me kehale piisavalt vajalikke toitaineid ei anna, siis häiruvad kõik funktsioonid ja sh ka immuunfunktsioon. 

Immuunsüsteemi alatalitlus

Kvaliteetse toitumise puudumine ning kehv elustiil mõjutavad otseselt kahjulikku kroonilist põletikku ja põhjustavad immuunsüsteemi alatalitlust. Hea uudis on see, et sellised elustiilitegurid nagu kvaliteetne toitumine, piisav magamine, mõõdukas treenimine ja stressiga toimetulek võivad kõik aidata meie immuunsussüsteemil parimal viisil toimida. Meie otsustest sõltub immuunsüsteemi toimimine.  

Immuunsüsteemi vajadus

Immuunsüsteem vajab toimimiseks kõiki põhitoitaineid (valke, rasvu ja süsivesikuid)  sh asendamatuid aminohappeid ja polüküllastumata rasvhappeid. Organism vajab pidevalt antioksüdante, et vältida kehas tekkivaid kahjustusi.  

Aminohapped

Valkudest pärit aminohappeid vajame selleks, et organism saaks pidevalt toota uusi immuunrakke ja antikehade ehk kaitserakkude molekule. 

Antioksüdandid

Antioksüdantideks on paljud vitamiinid nagu A-, E-, C- ja Q-vitamiin, mineraalained nagu tsink ja seleen ning fütotoitained, mis on viljadele värvust andvad taimepigmendid flavonoidid ja karotenoidid, mida saame peamiselt köögi- ja puuviljadest.

A-vitamiin

Eriti rohkesti karoteene (A-vitamiini eelühendeid) sisaldavad värvilised aedviljad – erinevates toonides rohelised, kollased, oranžid, punased jne. kapsad, kõrvitsad, porgandid, maguskartul, punapiprad jt. 

C-vitamiin

C-vitamiini varud tühjenevad kiiresti infektsioonhaiguste ja stressi ajal. C-vitamiini toimet aga tugevdavad taimsed ühendid flavonoidid, mida saame tumedamat värvi marjadest, paljudest taimedest, nende viljadest, tsitruselistest. 

B-grupi vitamiinid

Positiivne mõju immuunsusele on leitud ka  B-grupi vitamiinidel – B-6, B-12 ja foolhape (B9) ning B1, B2 ja B5.

Raud

Mineraalainetest mõjutab immuunsust lisaks tsingi ja seleenile veel raud – nii selle puudus kui ka liig.  Rauapuudus on immuunsüsteemi puuduliku funktisoneerimise tavaliseks põhjuseks, immuunsusele mõjub juba piiripealne rauapuudus. 

Looduslik taimne toit

Immuunsüsteem vajab toimimiseks looduslikku taimset toitu. Lisaks köögi- ja puuviljadele veel kaunvilju, täisteraviljatooteid, seemneid ja pähkleid, maitseürte. 

Puu- ja köögiviljad

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring kinnitab kahjuks seda, et pool meie elanikkonnast tarbib puu- ja köögivilju vaid 1-2 portsjonit päevas ehk 100-200g. Sellega kaasneb aga oluliste toitainete defitsiit, mis nõrgestab immuunsüsteemi. Vajalik kogus oleks 4-5portsjonit köögivilju ja 2-3 portsjonit puuvilju, kusjuures 1portsjon on 100g.

Väldi lisatud suhkrut

Liigset suhkrutarbimist saab seostada immuunsuse langusega. Vältida tuleb lisatud suhkrute tarbimist, sh puuviljamahlade tarimist kuhu on lisatud suhkrut. 

Lisaks täisväärtuslikule toitumisele

Lisaks täisväärtuslikule toitumisele vajab organsim puhast vett, mõõdukust loomse toidu tarbimisel. Toitumisele lisaks on olulised füüsiline koormus ja 6-8tundi öist und ning nauditavalt veedetud päevad. 

Nõrk immuunsüsteem

Immuunsüsteemi nõrgestab toitainete puudus, liigne suhkru tarbimine ja allergiat või toidutalumatust tekitavate toitude tarbimine. Immuunfunktsiooni toetamiseks tuleb kinni pidada tervisliku toitumise põhimõtetest. Oluline on keskenduda mitte üksikutele toidu- ja toitainetele, vaid muuta toitumine tervikuna tervislikuks. 

Toidulisandid

Eesti toitumissoovitustes on hoiatus alla 1550kcal energia tarbimisel, et sellega kaasneb risk mitte kätte saada kõiki toitaineid ja me peame juurde võtma toidulisandeid. Kui lisad oma menüü toitumisprogrammi Nutridata, siis näitab programm kui palju oled arvutuslikult saanud päevase toiduga toitaineid ja kas toitumine on tasakaalus. Kui toitumine ei ole tasakaalus, siis on otstarbekas toitumist toetada täistoidust saadud toidulisanditega. 

Kogemused menüüde analüüsil näitavad seda, et meie päevane toidusedel ei ole sageli tasakaalus. Seega ei ole küsimus mitte selles, kas toitumist on vaja täiendada ja toidulisandeid juurde võtta, vaid küsimus on selles, kuidas saada toitumine tasakaalu ja milliseid toidulisandeid kasutada. Kindlasti on organismile omastatavad toidulisandid need, mille koostisosad kuuluvad inimese toiduahelasse ja on täistoidust saadud. 

Kui oled analüüsinud oma toitumist ja tead, et vajad immuunsüsteemi toetamiseks toidulisandeid, siis tutvu täistoidul põhinevate toidulisanditega e-poes …. , FB lehel “Tervem ja parem elu”  ja dr.Diane Clayton soovitustega immuunsüsteemi toetamisel.

Allikad:

Toitumisteraapia ajakiri nr. 5 ja 28

“Energiakriis” dr.R.Raudsik

Kirjuta meile...

*