Kes meist ei teaks seda ütlust, et hommikusöök on päeva kõige olulisem söögikord, kuid miks see nii on.
Magades on keha paasturežiimil, see tähendab, et sel ajal toitu ei tarbita. Ehkki magades paastumine ei tundu olevat tavalises mõttes paastumine, on see nii meditsiinilises kui ka ainevahetuslikus mõttes paast. See, kuidas ja millal te selle öise paastu lõpetate, on elukestva tervise, elujõu ja kognitiivse funktsiooni jaoks väga oluline.
Selle teema juures tuleb mõista ka seda, et kui meie magame, ei maga meie keha. Magamise ajal toimub kehas triljoneid üliolulisi biokeemilisi protsesse. Need kõik toetuvad oma vajaduste rahuldamiseks kehas olemasolevatele toitainetele.
Aju
Näiteks aju. Kui meie jääme magama, siis jääb aju vägagi aktiivseks. Ta lülitub puhastusprotsessile, kus eraldab eelmise päeva sündmuste olulised detailid ebaolulistest ja vabaneb nendest, mida ei ole vaja. See on keeruline ja rohkelt toitaineid vajav protsess. Nende protsesside juhtimiseks vajab aju ja kesknärvisüsteem suures koguses energiat. Isegi nii palju, et vaid mõne tunni jooksul pärast uinumist on aju ja kesknärvisüsteem olemasolevad energiavarud suures osas juba ammendanud.
Immuunsüsteem
Magades on ka immuunsüsteemi aktiivsus kõrge ja seega immuuntoitainete tarbimine suurem. Kindlasti tead seda tõde, et immuunsüsteemi võime võidelda näiteks nakkushaiguste vastu on une ajal parem ning magamist peetakse üheks parimaks abiks vigastustest või isegi külmetusest ja nohust taastumisel. Lisaks kõigele peab immuunsüsteem toimima ka keha puhastajana. Surnud rakud, kahjustatud koed, ainevahetuse mürgised kõrvalproduktid on kõik väljakutsed, millega immuunsüsteem peab toime tulema ja mis suurendab toitainete vajadust.
Suureneb toitainete vajadus
Fakt on see, et meie kehas kasvu, uuenemise, parandamise ja asendamisega seotud tegevused mitte ainult ei toimu magamise ajal, vaid suurendavad ka nõudlust elutähtsate toitainete järele, mis on nende tööde tegemiseks vajalikud. Alates peamistest põhitoitainetest, kuni kõigi nende tervislike rakkude, kudede, organite ja süsteemide moodustamiseks ja säilitamiseks vajalike toitaineteni, lõpetades kõigi nendega, mis on olulised kogu selle süsteemi sujuva ja tervisliku toimimise tagamiseks. Kõik toitained on magamise ajal väga vajalikud.
Ärgates toitainetest tühi
Nüüd on ehk paremini arusaadav, et toitainete kõrge kasutuse ja unepaastu kombinatsioon jätab keha igal hommikul elutähtsatest toitainetest tühjaks. Seetõttu on eeloleva päeva seisukohast kriitilise tähtsusega see, mida te hommikul sööte ja millal te sööte.
Mida organism vajab?
Organism vajab kõiki toitaineid! Organism vajab vett, täisväärtuslikku valku, asendamatuid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid, õiget süsivesikuterikast toitu, et meid varustada piisava energiaga. Kõike, mida üks terve keha vajab, on kõige rohkem vaja just hommikusöögi ajal, sest ärgates oleme toitainetest tühjad. Päris kindlasti ei täida meie toitainetevarusid sõõrik ja kohv, ega röstsai ja müsli.
Veelgi hullem on see, kui hommikusöök jääb üldse söömata. See tähendab veelgi suuremat metaboolset katastroofi, eriti kui sellest on saanud sagedane pikaajaline harjumus.
Organism lagundab enda varusid
Öö jooksul on organism ära tarbinud ka maksas talletunud süsivesikute varud ning neid varusid on vaja hommikul täiendada. Kui aga me hommikusööki ei söö, hakkab organism lagundama enda varusid, mistõttu ei ole ta nii efektiivne kui peaks. Väheneb õppimis-, töö- ja tähelepanuvõime.
Süsivesikud ei salvestu rasvana
Hommikuse toidu süsivesikud lähevad kohe kasutusse ja organism ei salvesta neid rasvana. Soovitav on tarbida toitu, mis sisaldab aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, näiteks täisterast valmistatud pudrud. Pudru kõrvale sobib väga hästi toitaineterikas toorsalat seemnete, idandite ja rohelise spinatiga.
Kehva alguse hind
Uuringud on näidanud, et kehv hommikusöök mõjutab negatiivselt kõike meie juures, kui terved me oleme ja isegi kui hästi meil elus läheb. Kui hommikusöök jääb vahele, siis organism ei saa tõenäoliselt piisavas koguses igapäevaselt vajalikke vitamiine ja mineraalaineid.
Hommikusöögi toiteväärtus
Teine oluline teaduslik vaatenurk on see, et hommikusöögi toiteväärtus määrab ära meie ainevahetuse kogu ülejäänud päevaks. Hommikusöök, mis koosneb ainult teraviljast, röstsaiast, mahlast või kohvist, on väga kiudaineterikas ning kõrge süsivesikute sisaldusega ning ei taga põhitoitainete ega stabiilse energiavajaduse saamist.
Hüper- ja hüpoglükeemia
Kõrge süsivesikute- ja suhkrusisaldusega hommikusöögi tõttu tõuseb vere glükoosisisaldus kiiresti, pannes kogu päeva vältel püsima kõikumised hüperglükeemia (veres on kõrge glükoosisisaldus) ja hüpoglükeemia (veres on madal glükoosisisaldus) vahel – mida nimetatakse glükeemilisteks ameerika mägedeks.
Tasakaalustatud hommikusöök
Maailma juhtivate toitumisteadlaste, sealhulgas NeoLife Teadusliku konsultatiivnõukogu poolt läbi viidud uuringud on näidanud, et tasakaalustatud hommikusöök, mis koosneb täiuslikust valgust, õigetest süsivesikutest ja madalast rasvasisaldusest, võib tagada stabiilse glükoositaseme ja vastava pikema energiataseme, mis on ülivajalik kogu kehale.
Lühidalt
Magamise ajal on meie keha hõivatud, toimuvad kriitilise tähtsusega protsessid meie tervise säilitamiseks, kahjustatud rakkude, kudede, organite ja süsteemide parandamiseks, uuendamiseks ja asendamiseks. Et see kõik saaks toimuda efektiivselt, peame me andma organismile toitaineid. Öised protsessid kehas vähendavad hommikuks oluliste toitainete taset, kasutades ära valke, aminohappeid, rasvu ja rasvhappeid, fütotoitaineid, vitamiine, mineraalaineid ja energiat tagavaid toitaineid – sisuliselt kõike. Kui me planeerime toitaineterikka ja tasakaalustatud hommikusöögi, siis hoiame ära veresuhkru kõikumise terve päeva jooksul. Nii väheneb magusaisu, mis mõjutab positiivselt ka meie kehakaalu.
Analüüsi menüüd
Seega tuleb analüüsida oma menüüd, et aru saada, kas menüü on tasakaalus ja kas organism saab kõik vajalikud toitained. Sõltub ju sellest meie immuunsuse tase, hakkamasaamine viirustega ja meie üldine tervis. Küsi abi toitumisnõustajalt …
Toitumisele lisaks
Eesti toitumissoovitustes on öeldud, kui energiavajadus on alla 1550kcal, siis on oht, et meil tekib toitainete defitsiit ja nii on oluline toetada toitumist kvaliteetsete toidulisanditega.
Kasutatud kirjandus: John R. Miller “Hommikusöögiteadus”; koduleht toitumine.ee
