Ülekaalulisuse epideemia

Euroopa Komisjoni koostatud Eesti Terviseprofiilist 2019 on välja toodud, et käitumuslikest riskiteguritest on tingitud peaaegu pool kõikidest surmadest, sh toitumisriskidest kõige enam (4000 surma). Toitumisriskide hulka kuuluvad vähene puuviljade ja köögiviljade, rohke suhkru, soola ja rasva tarbimine. Ülekaalust on saanud suurem terviserisk kui alkoholist. 

Ebatervislik toitumine on Eestis suur probleem. Ligi pool täiskasvanutest ei söö puuvilju ja köögivilju iga päev. Viiendik täiskasvanutest on rasvunud, millega oleme ELis Malta ja Läti järel kolmandal kohal. Üha suurem probleem on ka laste ülekaalulisus ja rasvumine. Selliste laste osakaal on suurenenud viimase kahekümne aasta joksul kuni 16%-ni.

Ülekaalulisus on mõjutanud ka Eesti rõivatootjaid. Naised on hakanud kiiresti kosuma ja Monton lõpetas suuruse 32 tootmise. Läbimüük on suurenenud suurustele 46 ja 48. 

Praegu on liigse kehakaaluga kimpus 40% meestest ja iga viies naine. Ülekaalu põhjuseid on palju, kuid kõige rohkem mõjutavad meie kehakaalu maiustused, soolased snäkid, magustatud joogid, liha, mida süüakse 2-3 korda rohkem kui oleks mõistlik. Kõige kriitilisem on olukord lastega. Paarikümne aastaga on ülekaaluliste laste arv kolmekordistunud.

Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna juhi Haidi Kanamäe sõnul on oluline teha selgeks toitumise põhitõed ning muuta sellest lähtuvalt oma toitumist. Oluline on teha selliseid muutusi, mis oleksid pikaajalised, mida suudaks järgida ka viie või kümne aasta pärast. 

Toitumise põhitõed, mis baseeruvad Põhjamaade ja Eesti uutel toitumissoovitustel, on täiskasvanute ja laste jaoks sarnased. 

1.Viis toidukorda päevas, mis aitavad ära hoida ka meeleolumuutusi ning vähendada magusaisu. 
2.Tarbi iga päev rohkesti värsket. Värske salat sobib kõikide toitude kõrvale, puuviljad ja marjad on ideaalsed vahepalaks ja magustoiduks. Maitseürdid on mineraalainete- ja fütotoitaineterikkad,  sobivad toidu maitsestamiseks. 
3.Söö vahepala põhitoidukordade vahel, et vältida näksimist. 
4.Ära liialda suhkru ja süsivesikuterikka toiduga. 
5.Järgi taldrikureeglit, kus pool taldrikust on köögiviljad (50% toorelt, 50% hautatult). Veerand taldrikust on valgurikas toit (kana. kala, muna jms.) ja teine veerand süsivesikuterikas toit (riis, kartul, spagetid jms) või selle asemel täisterarukkileib. 
6.Maiustused. Parimad maiustused on puuviljad, marjad, seemned ja pähklid ning nendest valmistatud toidud. 
7.Tasakaalusta menüüs süsivesikud ja rasvad. Vähenda loomsete rasvade osakaalu, tarbi taimseid õlisid, seemneid ja pähkleid. Oluline on valida kvaliteetsed loomsed toiduained (mahemuna või maheliha)  ja kolmel korral nädalas kala. 
Süsivesikud peaksid andma 50-60% päevasest soovituslikust toiduenergiast ehk 2000kcal energiavjaduse juures 250-300grammi. Lisatud suhkrud võiksid ideaalis anda alla 5% päevasest soovituslikust energiast ehk alla 25grammi. Kui süüa tasakaalustatult ja mitmekesiselt, siis organism saab vajaliku glükoosikoguse söödud toitudest kätte ja maiustuste söömine ei ole vajalik. 
8.Joo toidukordade vahel puhast vett.

Räägime toitumisest, kehakaalust ja toitumiskava koostamisest FB grupis “Toitumiskava koostamine

Allikad: 
Eesti Riigi terviseprofiil 2019 https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/state/docs/2019_chp_et_estonian.pdf
ERR https://www.err.ee/1028172/eestis-levib-ulekaalulisuse-epideemia
Tervisekool https://tervisekool.ee/tervisliku-toitumise-pohitoed/

Menüü analüüs

Kui sinu eesmärk on muuta toitumist, siis soovitan sul esmalt analüüsida praegust menüüd, milliseid toiduvalikuid teed, kui suured on toidu koguseid, kui sagedasti sööd. Kui analüüsid seda, siis sa tead, mida pead hakkama muutma. Analüüsiks on kõige lihtsam kasutada riiklikku toitumisprogrammi Nutridata, kus saad menüüd analüüsida juba programmi poolt koostatud aruannete põhjal. 

Antioksüdantide poolt ja vastu

2019.a. vajas Eestis vähiravi üle 40000 inimese. See teema on väga paljudele ülioluline. Eesti Vähiliit kirjutab toidulisanditest ja sellest, et vähihaige vajadus mikrotoitainete (vitamiinid, mineraalid ja fütotoitained) järele on haiguse ja ravi kurnava iseloomu tõttu suurenenud.

Samas soovitatakse esmalt korrigeerida toitumist ning lisada menüüsse rohkelt vähki tõrjuva iseloomuga toiduaineid. Halb toitumine ja kestev mikrotoitainete puudus halvendab organismi võimet haigusega võidelda. Seejärel võib asuda selgitama vajadust lisandi (mineraalid, vitamiinid, fütotoitained) järele.

Aga siin on tõsine mõttekoht meile kõigile. Kui me teame kuidas korrigeerida oma toitumist ja millised toiduained on vähki tõrjuva iseloomuga, siis on õige aeg analüüsida oma toitumist ja vajadusel korrigeerida toitumist juba täna, et teha kõik võimalik haiguste ennetamiseks. Mõtteid menüü analüüsimise kohta leiad FB grupist “Toitumiskava koostamine”.

Toitumisonkoloog Katrin Sak kirjutab oma raamatus “Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu”, et meie söömisharjumused mängivad vähi tekkes määravat osa, et köögiviljad on kasvajaennetuse võti, puuviljad ja marjad avavad tee tervisele, erinevate pähklite söömine vähendab üldiselt põletike teket organismis ja alandab seejuures ka vähiriski.

Me tegelikult teame, et peame sööma rohkem köögivilju, puuvilju, marju, pähkleid, seemneid. Aga miks me sageli ei tee seda? Mina näen siin kahte põhjust. Esmalt me ilmselt ei suuda hoomata suurenenud ohtu tervisele keskkonnasaastest, toidu saastatust mitmesuguste lisandite ja vähki tekitavate saasteainetega. Suurenenud oht nõuab rohkem kaitset. Meil on vaja antioksüdante, et ära hoida rakukahjustusi. Meil on vaja vitamiine, karotenoide, flavonoide, seleeni, tsinki jpm. Seejuures on väga oluline, et organism saaks neid antioksüdante üheaegselt.

Seega peame päeva jooksul tarbima erinevaid köögivilju, puuvilju, marju. Siin on aga teine probleem. Paljudel meist on taimse toidu tarbimine väga minimaalne. Kui sa ei jõua iga päev süüa minimaalselt 3x200g erinevaid köögivilju ja 400 grammi puuvilju, marju, siis on ülioluline võtta juurde kvaliteetseid, täistoidul põhinevaid toidulisandeid. FB “Tervem ja parem elu

Üle 50 aasta on NeoLife toidulisandid pakkunud kõrgeima kvaliteediga toitaineid täistoidust. Need on tooted, mis toimivad, täiendavad toitumist ning on ohutud ja puhtad tarbimiseks kogu perele. Loe NeoLife toidulisandite kirjeldusi kodulehelt https://enemagi.neolifeshop.com ja veendu ise, et need ei ole preparaadid vaid on täistoidul põhinevad toidulisandid.

Siin vaid mõned näited: Carotenoid Complex pakub karotenoide porgandist, tomatist, spinatist, paprikast, maasikast, aprikoosist ja virsikust. Flavonoid Complex sisaldab ainulaadses kontsentreeritud vormis veeslahustuvaid flavonoide rohelisest teest, lehtkapsast, jõhvikast, leedrimarjast, punasest ja mustast viinamarjast, peedist, sidrunist, apelsinist ja greibist. Sisaldab ka C-vitamiini. Cruciferous Plus sisaldab brokkolit, redist, lehtkapsast, pruuni sinepit ja vesikressi.

Katrin Sak kirjutab raamatus “Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu” “Hoolimata arvukatest töödest, milles teadlased on aastakümnete vältel kirjeldanud toiduühendite soodsat mõju keemiaravile, leidub selle teema arutamisel alati ka skeptikuid ja oponente, seda nii arstide kui ka patsientide hulgas. Ühelt poolt tulenevad sellised kahtlused teadmiste puudumisest, teiselt poolt teeb oma tööd aga ka väärarusaamade ja uskumuste levik. Statistika näitab, et hinnanguliselt pooled kõigist maailma vähihaigetest kasutavad mingit tüüpi toidulisandeid.”

“Paljud traditsioonilised keemiaraviühendid hävitavad kasvajarakke, moodustades suurel hulgal vabu radikaale ja tekitades nii oksüdatiivset stressi. Seepärast on antioksüdantide kasutamist saatnud pidev ja kauaaegne mure: kas need lisandid keemiaravi tõhusust hoopis ei alanda? Võiks ju eeldada, et reaktiivseid hapnikuosakesi kinnipüüdvad antioksüdandid kaitsevad nii terveid kui ka vähirakke ja see omakorda võiks viidata võimalusele, et nii muutub keemiaravi vähem mõjusaks. Sellest kõigest tuleneb ka enamiku onkoloogide arvamus, et antioksüdantide tarbimine keemiaravi ajal võib olla ohtlik ja isegi kahjulik. Tuhandeid patsiente hõlmavad uuringud näitavad aga õnneks siiski midagi muud: teadlikult ja targalt valitud antioksüdandid ei häiri sugugi keemiaravi mõju, vaid avaldavad hoopis soodsat toimet. Nii kaitsevad antioksüdandid terveid kudesid keemiaravi tekitatud kõrvaltoimete eest, kahandavad kaasuvate haiguste arengu riski ja tõsidusastet ning parandavad patsientide haigusporgnoosi, elukvaliteeti ja elulemust.Seega toetab mõjukas osa tänapäeva teaduskirjandusest antioksüdantide kasutamist nii keemiaravi ajal kui ka pärast seda.”

Allikad:
Eesti Vähiliit https://cancer.ee
Katrin Sak “Toit ja vähk. Elule aastaid ja aastatele elu”
Meditsiiniuudised https://www.mu.ee